12/10/2026
💚 12. oktoober – ülemaailmne artriidipäev 💚
Artriit ei ole alati silmaga nähtav. Mõnikord peitub naeratuse taga väsimus, valu ja vajadus teha asju veidi aeglasemalt. Seepärast on oluline märgata, mõista ja toetada. 🤍
🌿 Mida saame enda heaks teha?
✨ Liigume jõukohaselt ja kuulame oma keha.
✨ Hoolitseme mitmekülgse toitumise ja piisava puhkuse eest.
✨ Leiame aega vaimsele heaolule ja rahunemisele.
✨ Otsime tuge, kui seda vajame, ega jää oma muredega üksi.
Pea meeles: sa ei ole ainult oma diagnoos. Sa oled terviklik inimene, kelle vajadused, tunded ja unistused on olulised.
Keha ja meel on omavahel seotud. Enda eest hoolitsemine algab väikestest sammudest, enese mõistmisest ja lubadusest olla enda vastu lahke. 💚
Täna saadame sooja mõtte kõigile, kes elavad artriidiga, ning nende lähedastele, kes pakuvad tuge ja mõistmist.
Täna on ülemaailmne artriidipäev. Sellega seoses muidugi pühendan tänase postituse sellest rääkimisele.
Artriit ehk liigesepõletik võib puudutada inimesi terve elukaare vältel, küll aga on igale vanusegrupile iseloomulikud veidi erineva olemusega artriidid. Lisaks on oluline mainida, et igasugune liigesevalu ei ole alati artriit.
Mis siis on nende vahe ja mis on üldse artriit, reumatoloogia ja reumaatilised haigused ning reuma?
Nagu juba mainitud sai, tähendab artriit liigesepõletikku (haaratud võivad olla üks kuni palju liigeseid sõltuvalt haigusest).
Liigesevalul endal võivad olla väga paljud erinevad põhjused ja iga valu ei tähenda, et liigeses on põletik ehk artriit.
Artriidid on kindlat tüüpi liigesehaigused, millel on iseloomulik kulg ja leid.
Kuidas saada aru, kas liigeses on põletik? Tihti viitab sellele arsti poolt hinnatav kindlat tüüpi valu iseloom ja haiguspilt ning lisaks on väga sageli liiges(-ed) visuaalselt ka ilma traumata läinud turse ehk paiste. Vahel võivad artriidi osas lisahindamiseks aga olla arsti poolt määratud juhtudel vajalikud ka täiendavad uuringud. Artriidi diagnoosi püstitab arst erinevate faktorite koosesinemisel.
Artriidi taga võivad olla muuhulgas näiteks sellised haigused nagu reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, podagra jt – kõigil neil on iseloomulik leid, mille alusel diagnoos pannakse.
Liigesevalu ilma artriidita võivad aga tekitada liiges(-t)e kulumine, trauma, infektsioonid, liigne koormus ja mitmed muud põhjused.
Mis aga on reuma ja reumatoloogia?
Reuma viitab ühele kindlale reumaatilisele haigusele, mille pikem nimetus on reumaatiline palavik. Reuma ehk reumaatiline palavik on haigus, mille on vallandanud teatud tüüpi bakterid – A-grupi streptokokid. Tegu on inimese enda immuunsüsteemi vahendatud haigusega, mis tavaliselt järgneb streptokokkide põhjustatud kurgupõletikule. Reuma võib haarata erinevaid organeid ja kehaosi: südant, liigeseid, aju, nahka. Kui keegi ütleb, et ta põdes lapsepõlves reumat, siis tavaliselt mõeldaksegi selle all just reumaatilist palavikku ja eelkõige selle haiguse südamehaaratust, mis tavaliselt inimestele meelde jääb. Viimastel kümnenditel on reuma esinemissagedus arenenud maades oluliselt langenud, sest streptokokknakkusi tuvastatakse ja ravitakse antibiootikumidega kiiremini, lisaks on paranenud üldine sotsiaalmajanduslik staatus. Kuid arengumaades on reuma siiski veel olulisel kohal.
Reumatoloogia on laiemas mõistes eriala, mis tegeleb põletikuliste liiges- ja lihashaiguste ning süsteemsete autoimmuunsete sidekoehaigustega. Kuna sidekude on igal pool organismis, siis võivad reumaatilised sidekoehaigused haarata kogu organismi ja kõiki organeid. Klassikaliselt on need haigused tegelikult inimese enda immuunsüsteemi tekitatud haigused ehk autoimmuunsed haigused. Nagu juba öeldud, on igal haigusel muidugi oma eripärad ja väljendumisvormid (millest liigesvalu võib aga ei pruugi olla üks nendest) ning reumaatiliste haiguse alla tema klassikalises mõttes liigitatakse ikkagi kindlad haigused.
Väga sage probleem, eriti vanemate inimeste seas, on osteoartroos ehk rahvakeeles liigeste kulumise haigus. Kuigi see võib põhjustada vahel olulisi liigesvaevuseid ja ka silmnähtavaid liigesepiirkonna moondumisi, ei ole ta klassikaliselt reumatoloogide pideva vaatevälja haigus (kuigi paljud selle probleemiga patsiendid reumatoloogi juurde satuvad), sest sellele paraku puudub (veel) spetsiifiline ravi, mida peaks ordineerima just reumatoloog. Enamasti on sellised patsiendid perearstide ja ka taastusarstide vaateväljas, aga jõuavad sageli oma teekonnal ka ikkagi kokku puutuda reumatoloogi või ortopeediga. Kuigi spetsiifiline ravim sellele probleemile (veel) puudub, ei tähenda, et tegu ei oleks probleemiga, mis põhjustaks vahel olulist valu ja igapäevalisi probleeme. Kõige olulisemad verstapostid selle probleemi puhul ongi nõustamine, taastusravi, valuravi. Osteoartroos on sage mure ning liigeste visuaalne leid muudab selle rahvakeeleks tihti “reumaks”.
Kokkuvõttes:
1. Püsiva liigesevalu põhjuseks võib, aga ei pruugi olla artriit. Parima esialgse käsitluse püsivale liigesevalule aitab leida perearst, kes hindab, kas ja millist teist spetsialisti on vaja kaasata.
2. Liigesevalul võivad olla erinevad põhjused ning alati ei ole valu põhjuseks artriit.
3. Artriidi diagnoosi paneb arst. Osad artriidid võivad olla mööduva või episoodilise kuluga. Väga paljud artriidid on aga olemuselt kroonilised ning vajavad regulaarset patsiendi ja reumatoloogi koostööd.
