Loodu

01/10/2026

Valmistu külmaks ilmaks. Pihustid kurgule ja ninale. Astelpajust, taruvaigust, saialillest, oliiviõlist jne.

Loodu tähendab eesti keeles midagi, mis on loodud. Suurema osa asjade loojaks on loodus ise, kes on selle juures võimeline üles näitama suurimat tarkust.

01/09/2026

September! Külm ja pime koputab aknale. Külmaks valmis? Maalähedase hinnaga.

Loodu tähendab eesti keeles midagi, mis on loodud. Suurema osa asjade loojaks on loodus ise, kes on selle juures võimeline üles näitama suurimat tarkust.

01/09/2026

Valmistu külmaks aastaajaks siirupiga, mis on suhkrust, mustikast, ingverist ja taruvaigust, maitsev lastele ja sobilik magustoidule.

Loodu tähendab eesti keeles midagi, mis on loodud. Suurema osa asjade loojaks on loodus ise, kes on selle juures võimeline üles näitama suurimat tarkust.

01/09/2026

Valmsitu külmaks ilmaks. Sõbraliku hinnaga pihustid kurgule ja ninale. Astelpajust, taruvaigust, saialillest, oliiviõlist jne.

Loodu tähendab eesti keeles midagi, mis on loodud. Suurema osa asjade loojaks on loodus ise, kes on selle juures võimeline üles näitama suurimat tarkust.

17/08/2026

Siga on eurooplase jaoks tähtis loom

Metskult ehk üldisemalt siga on läbivalt Euroopale omane sümbol, mis meenutab maailmajao ajalugu, kultuuri ja iseolemist. Siga sümboliseerib samal ajal Euroopa loodust, jõudu ja traditsiooni. Muudes maades ei ole siga nii kõrgelt hinnatud ja siga ei ole mänginud nii suurt rolli inimeste elus. Lisaks tähistab metssiga tsiviliseerimata ja ülesharimata loodust ning sellises looduses peituvat jõudu. Tema toiduks on vabalt looduses leiduvad juurikad ja taimed, mis annavad selle looma lihale erilise otse loodusest pärineva maitse.

Euroopa kultuurile aluse loonud antiikaja roomlaste jaoks oli sealiha kõige hinnalisem ja väärtuslikum liha. Pidulike söömaaegade jaoks valmistati sealiharoogasid ning vürtsikaid vorste. Keldid ja germaanlased kujutasid oma relvastusel kaunistusena metssea märke ja harjaseid, et omandada selle looma jõud ja julgus. Druiidide jaoks oli siga püha loom ning sealiha jumalate roog. Ardennide regiooni sümboliks on metssiga tänapäevani ja seda seoses keldi jumalanna Arduinnaga, kes kujutistel sõitis metskuldi seljas. Seaga olid seotud teisedki keldi jumalannad.

Skandinaavia iidses usundis tähistas metskult püha jõudu, kaitset ja viljakust, keda ohverdati vaaniritele ning seoses jõulupüha pidustustega. Talvise pööripäeva pidustustel ohverdati jõulusiga ehk Sonargöltr. Sealiha hinnati nii kõrgelt, et sõdalaste surmajärgses Valhallas said nad süüa iga päev metskult Saehrimniri liha, mille varu ometi igal öösel järgmiseks hommikuks tagasi kasvas. Rooma ajaloolane Tacitus kirjutas esimesel sajandil Läänemere idakalda aesti hõimude seakujulistest kaitseamulettidest. Sarnane oli metssea tähendus Euroopa slaavi kultuurides, kus teda ohverdati, kelle kihvasid riputati pühadele puudele ja loodeti kaitsvale toimele sõjas.

Euroopas muutus sea tapmine rituaalseks toiminguks, mille läbiviimise oskusi anti edasi isalt pojale. Enamasti viidi seda läbi hilissügisel või talvel kui sealiha oli kergem säilitada. Euroopa äärealadel Hispaanias korraldati keskajal rekonkista ajal ja hiljem Euroopa identiteedi kehtestamise demonstreerimiseks avalikke sigade tapmisi ja pidusöömaaegu (la matanza), mis muutusid aja jooksul kristliku identiteedi sümboliks. Traditsiooniliselt tapeti Hispaanias ja mujalgi Euroopas siga alates mardipäevast kuni veebruarini ehk külmal ajal kui loodus enam värskeid ande ei pakkunud. Samas ajavahemikus on ka Eesti jõuluaegne sealiha söömise komme.

Seast valmistatakse Põhja-Euroopas erilist rooga nagu sült (Skandinaavias Sylte), Itaalias mahlast ja vürtsikat sealiharulli Porchetta, toorsinki Prosciutto, ahjus valmistatud sealiharooga Schweinebratenit, peekonit jne, mis iseloomustavad eurooplase ettekujutust jumalikust toidust läbi aastatuhandete tänapäevani välja.

12/08/2026

LOODU eksootilised salvid toetuvad unustatud traditsiooonidele

LOODU toodete hulgas on erinevad eksootilise koostisega salvid, millised on rahvahulkadele tundmatud, kuid kindlatesse vägeva ajalooga taimedesse uskujatele olulised. Tuletame neid oma jälgijatele meelde.

Nõgesesalv. Meie nõgesesalv on valmistatud raudnõgesest, mis on traditsiooniliselt tuntud vahend nahahoolduseks ekseemi ja liigesevalude puhul. Samuti naha pindmise vereringe ergutamiseks fantoomveresoonte puhul, mis ilmuvad aja jooksul ja on lõtvunud ning kortsulise naha põhjuseks. Märgitud on nõgese kasutamist allergiate (Vana-Kreeka arst ja farmakoloog Pedanius Dioscorides), löövete, akne ja sügeluse puhul naha rahustamisel. Rahvameditsiinis on tehtud nõgeselehtedest salvi ja seda kasutatud nahal haavandite, põletuste, lõhede, allergilise lööbe, akne ja põletike puhul. Uuringutes on leitud raudnõgesel naha paranemist ja rakkude kasvu kiirendavaid toimeid. Need omadused tulenevad erilistest valkudest nimega glükosiidid, millistel on leitud antibiootikumidega konkureerivaid omadusi. Kokkuvõttes on nõgesel rahustav ja taastav toime.

Kuusevaigusalv. Kuusevaiku võib pidada külma põhjamaa kodumaiseks looduslikuks antiseptikuks ja nii on kuusevaigusalvi kasutus sarnane taruvaigusalvi kasutusega. Ajaloost on andmeid kuusevaigu sellise kasutuse kohta Eestis ja eriti palju on andmeid Soomest. Soomes on kuusevaik laiemalt uuesti kasutusele võetud kui omamaine vahend. Traditsiooniliselt on kasutatud nahavigastustel. Peale nahavigastuste on kasutatud kuusevaiku veel ekseemi, vistrike, konnasilmade, lamatiste, lõhede, mädanevate kohtade, paistetuste, psoriaasi, putukahammustuste, põletuste ja haavandite puhul. Kuusevaigusaadustega on edukalt katsetatud ka akne puhul. Kuusevaigusalv moodustab nahale kleepuva kihi ja niisuguselt kestab toimeperiood kauem. Teised koostisained aitavad hoida naha niiskust. Kuusevaigust salv on eriti sobiv suvel, kui inimesed liiguvad palju ringi katmata nahaga ja tekitavad sellele väiksemaid katsumusi ja kriimustusi. Ka merevaik on kümneid miljoneid aastaid tagasi elanud puude vaik, mis on säilitanud eneses putukate maiseid kehi. Milline vastupidavus bakteritele ja füüsikalistele välismõjudele.

Sookailusalv. Sookail on vänge taim, mille lõhn põhjapoolsete maade niisketel aladel ninna lööb ja kus see rikkalikult kasvab. Sookailu tarbimisel omal käel tuleks olla ettevaatlik, sest see vägi võib olla mürgine. Salvis on ta suhteliselt madala kontsentratsiooniga ja välispidiseks kasutamiseks. Salvi puhul seostatakse sookailu nahka rahustavate, valulikkust vähendavate, vistrike vastu võitlevate, mikroobide- ja põletikuvastaste omadustega. Traditsiooniliselt on mainitud taime kasutust Põhja-Ameerika indiaanlaste poolt artriidivalude ja reuma korral. Põhjaeurooplased kasutasid sookailu joovastavate omaduste tõttu humala asemel õlle valmistamisel ning sõjakäigul põhjalase raevu Berserkwut’i saavutamiseks.

Kadakasalv. Kadakale on omistatud nii teaduslikke kui müütilist laadi omadusi ja mõlemad need on seotud puhastava toimega. Kadakasuitsuga püüdsid juba vanad eestlased puhastada ruume katkust, kurjast vaimust või kurja silmaga kaetamisest. Kadaka puhastava ja mikroobidevastase toime tõttu on põhjarahvad kasutanud kadakast puuanumaid õlle valmistamise juures. Märgati toidu paremat säilimist puunõudes. Vanad roomlased samuti puhastasid kadakalahusega puust anumaid. Kadaka puhastava ehk antiseptilise omaduse tõttu sobib naha pinna puhastamiseks kahjulikest ainetest ja mikroobidest. Kadakas on nahal leidnud kasutust akne, lööbe, ekseemi ja pigmentatsioonihäire nagu vitiliigo puhul. Kadakat on veel kasutatud nahal kui naha kirjude laikude puhul või naha tooni parandamiseks. Nahka pehmendava ja rahustava omaduse poolest sobib Kadakasalv kasutamiseks massaažiks. Aitab parandada naha hormonaalset tasakaalu, mis võiks reguleerida loomuliku rasvasuse ja niiskuse tootmist nahas. Kadakas aitab tugevdada naha pindmist kihti, mis aitab saavutada tervema ja nooruslikuma naha väljanägemise. Kadakas rohkelt esinevad antioksüdandid aitavad vähendada naha oksüdatiivset stressi ja säilitada head toonust. Kadakas soodustab superoksiiddismutaasi tootmist nahas ja see on eriti kasulik naha elastsuse ja kenaduse säilitamiseks. Nii on kadakal põhinev kosmeetika leidnud kasutust naha pinna puhtana hoidmisel.

Naistepunasalv. Meie salv sisaldav peale naistepuna veel raudrohtu ja varemerohtu. Salv sobib jäsemete ja ümbritsevate alade nahale kandmiseks. Nimetatud looduslikel osistel on leitud ajaloos ihu rahustavaid mõjusid, millele on tänapäeval lisandunud täpsem koostise mõistmine. Naistepuna hüperitsiinil on leitud neuropaatilist ehk närvivalu vähendavaid omadusi. Viimane võib esineda nahas, lihastes ja mujal. Rahvameditsiinis on naistepuna olnud kasutusel liigeste ja lihaste rahustamiseks. Raudrohul on leitud haavade valu vähendavat mõju. Varemerohtu on traditsiooniliselt ja erinevate rahvaste poolt seostatud rahustavate toimetega ja isegi selle ladinakeelne nimetus viitab taimele, mida kasutatakse luumurru puhul. Need taimed sobivad rahustamist vajavale ihule, olgu tegemist käte, jalgade või kehaga.

Eksootiliste loodustoodete ostmiseks soovitame tutvuda LOODU toodete pakkumistega: Bio4You ning Looduspere poed, Ökosahver, Riiamarii, Allikas ja paljud teised. Kohe saab tellida meie veebilehelt loodu.ee

03/08/2026

LOODU Tõrvasalv 40 ml on vistrikulise ja aknele kalduva naha hoolduseks. Uudisena saadaval Prisma Peremarketites Tallinnas Sikupilli, Rocca al Mare, Mustamäe, Kristiine, Lasnamäe ja Tartus Sõbra ning Annelinna. Toote peamine koostisosa kasetõrv on traditsiooniliselt leidnud kasutust nahaprobleemide nagu aknele kalduva naha, nahalõhede, vistrike ja kiheleva naha hoolduseks. Kasetõrv soodustab bakterite hävimist ja võib vähendada põletikku ning sügelust. Samuti on märgitud kasulikku mõju tervete kudede taastumisele. Tuuakse välja kasetõrva kasutust rahvameditsiinis seoses parasiitide, psoriaasi, vinnide, akne, ekseemi, sügeluse, lööbe, lamatiste, putukahammustuste, kriimustuste ja seentega. Kasetõrva ehk eesti keeles ka tökatit valmistatakse põhjamaades laialt levinud arukase Betula pendula koorest. Kasetõrv ehk tökat on erilise meeldiva lõhnaga. Mõned tõrva koostises olevad ained aitavad moodustada uut naha struktuuri ning parandada verevarustust. Seetõttu on kasutatud tõrvast valmistatud salvi ka kriimustuste puhul. LOODU Tõrvasalv on:
• 100% looduslik
• Sõbraliku hinnaga
• Sisaldab kasetõrva, oliiviõli ja mesilasvaha
• Sünteetika- ja lõhnaainetevaba
• Valmistatud Eestis

Loodu tähendab eesti keeles midagi, mis on loodud. Suurema osa asjade loojaks on loodus ise, kes on selle juures võimeline üles näitama suurimat tarkust.

03/08/2026

LOODU Ninasalv 40 ml sobib külmast õhust ärritatud nina ja külmetuse korral hingamise kergendamiseks, õhetava ning kuiva nina värskendamiseks ja niisutamiseks. Toode sisaldab loodusest pärinevaid osiseid, mida on traditsiooniliselt külmetuse puhul kasutatud. LOODU Ninasalv on sünteetika- ja lõhnaainetevaba. Lanoliin, tüümian, sookail ning eukalüpti ja piparmündi eeterlik õli. Ostjate lemmik kuivale ja hellale ninale. https://loodu.ee/toode/ninasalv/

Loodu tähendab eesti keeles midagi, mis on loodud. Suurema osa asjade loojaks on loodus ise, kes on selle juures võimeline üles näitama suurimat tarkust.

21/07/2026

Alanud mustikate hooaeg on tagasihoidlik

Mustikaid on võimalik Eestis korjata loodusest ja selleks sobiv aeg on hilissuvi ja varasügis. Täpsemalt valmivad mustikad juuli keskpaigast augusti lõpuni. Luureandmed ütlevad tänavu, et vähemalt Lõuna-Eestis on mustikad valmis, sest suvi on veidi varajasem. Kuid saak ei ole kuigi hea ja on väiksemapoolne ning seda kõrgemad on hinnad. Mustikate kättesaadavust vähendab veel paljude korjemetsade maharaiumine.

Põhja-Euroopas looduslikult kasvav harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on ravimtaimena tuntud juba sajandeid. Eestis kasvavad mustikad looduses laialdaselt ja on hästi tuntud. Hea kättesaadavus ja hea maitse, mis meeldib eriti lastele, ei vähenda kuidagi tema väärtust supertoiduna.

Mustikad sisaldavad palju antioksüdante nagu C-vitamiin, seleen jt, mis eemaldavad kahjulikke vabu radikaale. Eriliseks teevad ja värvuse annavad mustikatele antotsüanidiinid, mis on samuti olulised antioksüdandid ja põletikuvastased.

Laiemalt peetakse mustikat üldtugevdavaks. Antioksüdantide rohkuse tõttu soovitatakse mustikaid tarvitada immuunsüsteemi tugevdamiseks juba enne külmetumist. Aastasadade tagant on teada mustika kasutamine külmetuse puhul. Mustikast tehtud teed on kasutatud rahvalikult külmetuse puhul ja mustikatest tehtud suppi haige kõhu ehk kõhulahtisuse korral. Peale selle on märgitud võimet vähendada vananemisega kaasnevat vaimsete võimete langust. Palju räägitakse mustikate kasulikkusest silmadele, mis on seotud tsingi sisaldusega. Mustikad sisaldavad suhteliselt palju mineraalaineid.

LOODU toodete valikus on LOODU Kurgusiirup mustikast, mis on osutunud meie klientide üheks lemmikuks ning kiireks ja soodsaks võimaluseks mustikaid tarbida. Mustikas ise on juba väga hea, kuid kurgusiirupis on lisanditega nagu ingver ja taruvaik saavutatud veelgi meeldivam maitse. Lastele seetõttu toode meeldib. Toode sobib peale sissevõtmise veel toidu maitsestamiseks, näiteks koos jäätisega või küpsetistes või jookides. Eestis toodetud ja mustikaid sisaldava toote hind on rahakotisõbralik. Kuigi mustikad on seostatavad talve, külmetuse ja suusamaratoniga, siis soovitame tarbida aastaringselt. Tutvu Müügikohtade nimekirjaga meie veebilehel.
https://loodu.ee/toode/kurgusiirup/

14/07/2026

Karusepäevaga algas karude austamise kuu

Juulikuu üks tähtsamaid pühasid kohaliku maarahva kalendris oli 13. juulil tähistatud karusepäev ehk maretapäev. Selles pühas olid maausuline ja kiriklik sisu kokku sulanud. Kristlaste jaoks oli see Antiookia Margareetale pühendatud päev. Huvitava kokkusattumusena oli Läänemaa Karuse kirik pühendatud samuti Pühale Margareetale. Püha tundus üldse rohkem tähistamist ja äramärkimist leidvat Lääne-Eestis ja saartel.

Eestlastele endile tähendas karusepäev kesksuve päeva ehk looduse ringkäigu jõudmist suvisesse haripunkti. Nagu nimi viitab, seostus püha metsloomade nagu karude austamisega. Seda päeva nimetati ka otseselt karu päevaks ning sel päeval karu austades võis loota, et karu karja kallale ei tule. Sellel päeval algas töökeelu periood, mis näitab millal vanad eestlased ja teisedki põhjamaised naaberrahvad suvepuhkust pidasid. Karusepäevaga algasid niinimetatud koerapäevad, mis kestsid koguni 10. augustini ja nii kaua ei tohtinud tööd teha teha. Kui sellel päeval või koerapäevadel julges keegi heina teha või muud tööd, siis tulid karud ja hundid karja kallale. Seda kõige kuumemat perioodi nimetati ka karusekuuks.
Kuigi soomlastel ja ilmselt laiemalt tähistas maretapäev heinatööde perioodi algust.

Arvestades kui tähtsal kohal oli karjakasvatus Lääne-Eestis ja saartel, ei olegi ime et see püha oli samuti Lääne-Eestis ja saartel märgatavam. Mustjala Panga pangal kogunes rahvas näiteks maretapäeval kabeli või selle varemete juurde ja heitis õnne leidmiseks merre viina ehk tegeles ohverdamisega. Arvatavasti tehti ka tuld. Rahvakogunemisi on teada ka Palivere Karusemäelt, mis asus jällegi Läänemaal.

Karusepäeval on ohverdamise kohta ristiusu päevadel karjaõnne hoidmiseks teisigi andmeid. Näiteks heideti kirikuaknast välja raha. Sel päeval kesa kündmisega loodeti tõhusalt võidelda rukkiussi vastu.