09/10/2026
„Pane turvavöö kinni" ütleme lähedasele iseenesestmõistetavalt. Aga kui sageli ütleme „tee peitveretest"?
Eestis haigestub soolevähki igal aastal üle 1000 inimese ja diagnoosi saavad järjest nooremad, kes veel sõeluuringute sihtrühma ei kuulugi. Kui liikluses hukkub keskmiselt üks inimene nädalas, siis soolevähki kaotame ühe inimese iga päev.
Julgustav on aga see, et soolevähk on hästi ennetatav ja varakult avastatuna väga hästi ravitav. Esimeses staadiumis leitud soolevähist paraneb 95 juhtu 100st. Ometi jõuab Eestis iga neljas soolevähk arstini alles viimases staadiumis, kui kasvaja on juba levinud.
Just siin tuleb appi peitveretest. See on lihtne kodune uuring, mis otsib väljaheitest palja silmaga nähtamatut verd (peitverd), mis võib viidata soolevähile või vähieelsetele muutustele.
Millal peitveretestile ja sõeluuringule mõelda?
• alates 50. eluaastast tavapärase ennetusena
• juba 40-aastaselt, kui lähisugulasel on olnud soolevähk (või vähemalt 10 aastat varem, kui lähedane diagnoosi sai)
• alati, kui märkad seedimises püsivaid muutusi, mille põhjus jääb ebaselgeks
💬 Medicumi üldkirurg 𝗱𝗿 𝗜𝗻𝗱𝗿𝗲𝗸 𝗦𝗲𝗶𝗿𝗲 sõnul on kõige raskem sageli hoopis diagnoosile järgnev teadmatus. „Hinge jääb kripeldama teadmine, et haigust oleks saanud ennetada," tõdeb ta.
Väike test annab suure kindluse.
Loe rohkem arstide soovitusi ja kommentaare peitveretesti ning soolevähi kohta artiklist:
Eesti Vähiliidu andmetel haigestub igal aastal Eestis soolevähki üle 1000 inimese. Nende seas saavad diagnoosi järjest nooremad inimesed, kes veel sõeluuringu sihtrühma ei kuulu. Oma mõtteid soolevähist jagavad soolevähi patsiente ravinud üldkirurg dr Indrek Seire, laboriarst dr Anneli Raa...