22/10/2026
🩺@ Eesti Arstide Liit president Neeme Tõnisson kirjutab Postimehes, et kui riik hakkab terviseandmete põhjal abivajajaid otsima, peab inimene sellest teadma ja saama ise otsustada. Oleme samal meelel ning oleme sel teemal oma seisukohad avaldanud nii terviseandmete kui ka tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni eelnõu kohta.
🤝 Puudega või kroonilise haigusega inimene ei saa arsti juures käimisest loobuda. Kui ta aga ei saa usaldada seda, et arstile räägitu jääb nende kahe vahele, jätab ta midagi ütlemata. Et see võib otseselt mõjutada tervisetulemeid, ei ole see ainult privaatsuse, vaid ka patsiendiohutuse küsimus.
📋 Oleme enda seisukohtades välja toonud:
– et inimest, kes keelab oma andmete kasutamise riskihindamiseks, ei jäetaks koordinatsiooniteenusest ilma;
– et inimene või tema lähedane saaks abivajaduse hindamise ise algatada ega peaks ootama, kuni keegi teda märkab;
– et inimesele öeldaks, kui tema kohta on koostatud märkamisleht, ja et iga andmepäring oleks Terviseportaalis näha;
– et abivajadust hinnataks selle järgi, kuidas inimene päriselt toime tuleb, mitte diagnooside arvu järgi;
– et teenust ei lõpetataks, kui inimene ei suuda puude või haiguse tõttu plaani kinnitada või täita.
⚠️ Neeme Tõnissoni artikli pealkiri kõlab kokku meie murega, et abivajajad on teada, aga aidata ei saa. Terviseteejuht ei asenda puuduvat koduteenust, perearsti ega spetsialisti. Seepärast soovime, et heaoluplaani pandaks kirja ka see abivajadus, mis jääb rahuldamata, ja põhjus, miks see juhtus. Muidu ei näe keegi, millal ja millest tegelikult puudu on.
👉Täismahus artikli leiad siit:
Täiesti nõus – rohkem lausjälgimist ei lisa ühiskonda usaldust (Huko Aaspõllu, PM, 16.10.26). Enne tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmete ja sekkumiste laiaulatuslikke ühendamise otsuseid tuleb lahendada mitmeid põhimõttelisi küsimusi, kirjutab geneetik ja Eesti Arstide Liidu president Nee...
