Mürgistuste eksperdid

19/10/2026

Tule meile kolleegiks! 🙂

Terviseameti mürgistusteabe osakonnaga on oodatud liituma ÕDE-KONSULTANT, kelle ülesanne on pakkuda professionaalset nõustamist mürgistusjuhtumite korral.

Sinu vastutusrikasteks ülesanneteks saavad:
🔹 16662 infotelefonile helistajate nõustamine mürgistusjuhtumite või nende kahtluse korral,
🔹 suurõnnetustes info väljastamine,
🔹 tõenduspõhise mürgistuste andmekogu täiendamine,
🔹 ravijuhiste uuendamine andmebaasis;
🔹 antidootide baasi sissekannete tegemine.

👉 Loe lisa ja kandideeri hiljemalt 27. oktoobriks: https://talendipank.ee/toopakkumine/rP1qC4

16/10/2026

Jätk laste mürgistusi puudutavale teemale. Kahjuks juhtub suurem mürgistusi just kodus.

Laps avastab maailma läbi katsumise ja maitsmise. Lauale, taskusse või avatud kotti jäetud nikotiinipadi võib kiiresti tema suhu jõuda. Ka kasutatud nikotiinipadjas on alles nikotiini ning see võib põhjustada tõsise mürgistuse.

🔒 Hoia nikotiinitooteid lapsele kättesaamatus kohas ning pane kasutatud padjad kohe prügikasti, mida laps avada ei saa. Palu sama teha ka külalistel.

Kui laps on nikotiinipadja suhu pannud:
▪️ Eemalda padi ja selle jäägid suust ning puhasta või loputa suu.
▪️ Helista kohe mürgistusinfoliinile 16662 – ära oota sümptomite teket!
▪️ Hoia toote pakend käepärast, et saaksid selle infot nõustajale öelda (mitu mg sisaldab üks padi jne).
▪️ Kui lapsel tekib teadvusehäire, hingamisraskus või muu erakorraline sümptom, helista kohe 112.

Ennetusteadmised võiksid jõuda pereni juba enne lapse sündi. Seepärast pakub Mürgistusteabekeskus koolitusi ämmaemandatele ja perekoolide läbiviijatele ning perekoolides osalevatele peredele. Räägime imikute ja väikelaste mürgistusriskidest, kodu ohutumaks muutmisest ning õigest esmaabist.

📩 Kui soovid koolitust, kirjuta [email protected]. Lisa asutus, piirkond ja soovitud koolituse sihtrühm, et saaksime võimalused koos läbi arutada.

💚 Aitame muuta kodud ohutuks, et hoida ja kaitsta enda kõige kallimat vara - oma lapsi.

15/10/2026

⚠️ Alkoholimürgistus lapsel – millal muutub olukord ohtlikuks?

Etanool pärsib kesknärvisüsteemi. Raske mürgistuse korral võivad häiruda hingamine ja organismi võime hoida normaalset kehatemperatuuri ning veresuhkrutaset. Lapse väiksema kehakaalu tõttu võib ka täiskasvanule väiksena tunduv kogus põhjustada tõsise mürgistuse. Ohtu ei saa hinnata üksnes joodud lonksude või lapse esialgse enesetunde järgi.

🔹 Veresuhkur võib ohtlikult langeda. Etanool häirib maksa võimet veresuhkrut säilitada. Eriti ohustatud on väikelapsed. Hüpoglükeemia võib tekkida ka hiljem, kuni kuue tunni jooksul pärast joomist, ning põhjustada loidust, teadvushäireid ja krampe.

🔹 Hingamine võib aeglustuda. Raske mürgistuse korral pärsib alkohol hingamist ning laps võib kaotada teadvuse.

🔹 Okse võib sattuda hingamisteedesse. Kui teadvus ja kaitserefleksid on pärsitud, ei pruugi laps suuta oma hingamisteid kaitsta.

🔹 Kehatemperatuur võib langeda. Mürgistusega kaasnev alajahtumine võib tekkida eriti kiiresti külmas keskkonnas.

Riski suurendavad koos alkoholiga võetud ravimid või muud ained, kaasnevad haigused ning vigastused.

Väikelaps võib etanooli saada ka parfüümi, suuvee, näovee või alkoholi sisaldava desinfitseerimisvahendi neelamisel. Sellise juhtumi korral on oluline teada täpset toodet ja selle koostist: mõni toode võib sisaldada lisaks etanoolile teisi ohtlikke aineid.

Mürgistusele võivad viidata tavapärasest erinev käitumine, ebaselge kõne, tasakaaluhäired, komistamine, iiveldus, oksendamine ja unisus. Sümptomid ilmnevad sageli 30–60 minuti jooksul, kuid seisund võib pärast joomise lõpetamist veel halveneda.

Väikelaps ei pruugi osata oma halba enesetunnet kirjeldada. Ootamatu loidus või ebatavaline käitumine vajab tähelepanu.

🚑 Helista kohe 112, kui laps või noor

• ei ärka kõnetamise ja õrna puudutamise peale või on raskesti äratatav;
• hingab aeglaselt, ebaregulaarselt või hingamises tekivad pausid;
• kaotab teadvuse või tal tekivad krambid;
• oksendab tugeva unisuse või teadvushäire foonil;
• on sinakate huultega või tema seisund halveneb kiiresti.

❌ Ära kutsu esile oksendamist.
❌ Ära anna kohvi ega vii last külma duši alla.
❌ Ära sunni teda kõndima ega jäta üksi „välja magama“.
❌ Ära anna etanoolimürgistuse raviks aktiivsütt – see ei seo alkoholi.

Räägi noorega läbi, et alkoholijoobes sõpra ei jäeta üksi ning hirmu tõttu ei tohi abi kutsumist edasi lükata! Mürgistusteabekeskuse liin on anonüümne.

13/10/2026

❗️Mürgistusteabekeskuse maakondlikud andmed näitavad, et väikelastega seotud mürgistuskõnede näitajad on viimase kümne aasta jooksul enamikus maakondades kasvanud ❗️ Kõnede taga on igapäevased olukorrad, mida paljud vanemad ei oska karta ning seetõttu ka ennetada.

See kasv on üks põhjustest, miks soovime mürgistuste ennetusse kaasata ämmaemandaid ja perekoolide läbiviijaid. Nemad kohtuvad peredega juba lapseootuse ajal, mil saab läbi mõelda ravimite ja kemikaalide hoiustamise ning valmistada kodu lapse tulekuks ette. Ennetusteadmised peavad jõudma pereni enne esimest õnnetust.

Lapse kasvades muutuvad ka ohud. Roomama ja kõndima õppiv laps pääseb ligi uutele kohtadele, avastab maailma käte ja suuga ning võib pakendi avada või kõrgemale ronida varem, kui täiskasvanu eeldab. Ennetamine algab sellest, kus ja kuidas me ohtlikke aineid hoiame.

💊 Hoia ravimid, sealhulgas silmatilgad, ning vitamiinid lukustatud kapis. Pane need pärast kasutamist kohe tagasi. Pööra tähelepanu sellele, et erinevad väikesed 10 ml pudelid on vahel äravahetamiseni sarnased. Nii võibki lapsele D-vitamiini asemel suhu sattuda eeterlik õli, liim või silmatilk.

🧴 Hoia pesugeelikapslid ja muu kodukeemia originaalpakendis, lapse vaate- ja käeulatusest väljas, ideaalis luku taga. Ära jäta neid kättesaadavaks ka koristamise ajaks!

🚭 Hoia nikotiinitooted lapsele kättesaamatus kohas. Ka kasutatud nikotiinipadi tuleb kohe panna kohta, kust laps seda kätte ei saa.

Vaata üle ka öökapp, käekott ja madalad sahtlid ning räägi ohutust hoiustamisest vanavanemate ja teiste lapse hoidjatega. Turvaline hoiukoht peab toimima ka siis, kui oleme väsinud või kiirustame.

Vaata täna oma kodus üle ravimite ja kodukeemia hoiukohad. Väike muudatus võib ära hoida tõsise õnnetuse.

👩‍⚕️ Kui soovid kutsuda Mürgistusteabekeskust perekooli või ämmaemandatele mürgistuste ennetamise ja esmaabi koolitust tegema, kirjuta [email protected]. Anna kirjas teada, kellele koolitus on mõeldud, kus see toimuks, kui palju osalejaid on oodata ning milline aeg teile sobiks. Võta ühendust aegsasti, et saaksime koolituse oma tööplaani sobitada. Koolitused on tasuta.

12/10/2026

💚 Palun jaga koolitusinfot ämmaemandate ja perekoolide korraldajatega.

Lapse esimestel elukuudel vajavad tähelepanu ravimite ja vitamiinide õige annustamine, toodete segiajamise vältimine ning hooldusvahendite kasutamine. Kui laps hakkab haarama, roomama ja ronima, muutuvad kättesaadavaks uued ohud: ravimid öökapil, puhastusvahendid kapis, nikotiinitooted taskus või põrandale kukkunud tablett.

Neid olukordi saab perega varakult läbi mõelda. Ämmaemandal on selleks hea võimalus nõustada vanemaid juba lapseootuse ajal.

Terviseameti Mürgistusteabekeskus pakub tasuta koolitusi ämmaemandatele ja perekoolidele, mille eesmärk on anda praktilised teadmised koduste mürgistusohtude märkamiseks ja ennetamiseks ning selged juhised õnnetuse korral tegutsemiseks.

🤰Ämmaemandate koolitus „Mürgistuste ennetamine raseduse ajal ning imiku- ja väikelapseeas“ kestab 3–4 tundi.

Käsitleme Eesti ja piirkondlikke mürgistusandmeid, lapseootel naise ohutust, ravimite ja vitamiinide manustamist ning lapse vanuse ja arenguga seotud koduseid ohte. Arutame mürgistuste esmaabi, levinud väärarusaamu ja kiiret tegutsemist nõudvaid olukordi. Koolitus annab praktilised nõustamisvõtted, mida kasutada töös peredega.

🤱Perekooli seminar „Ohutu kodu – mürgistuste ennetamine lapseootusest esimeste eluaastateni“ kestab 1,5 tundi.

Seminarile on oodatud lapseootel ja värsked lapsevanemad, vanavanemad ning teised lapse hooldajad. Räägime kodu ettevalmistamisest, ravimite ja kodukeemia ohutust hoiustamisest ning sellest, mida õnnetuse korral esimesena teha ja kust abi küsida.

Mõlemas koolituses kasutame anonüümseid näiteid mürgistusinfoliini juhtumitest ning uurime koduseid ohukohti interaktiivses AgaMina kodus. Selgitame ka, millal helistada mürgistusinfoliinile 16662 ja millal on vaja muud abi.

Koolitusi saab tellida koos või eraldi. Tellivale asutusele ja osalejatele kulusid ei kaasne.

📅 Ootame koolitussoove 2026. aasta novembriks ja detsembriks ning 2027. aasta esimeseks kvartaliks. Võimalusel lepime kokku ka hilisemaid aegu.

📩 Koolituse tellimiseks kirjuta [email protected] ja märgi:

• soovitud koolitus – ämmaemandatele, perekoolile või mõlemale;
• ligikaudne osalejate arv;
• toimumiskoht ja soovitud keel;
• võimalusel 2–3 sobivat kuupäeva koos kellaaja või ajavahemikuga;
• korraldusliku kontaktisiku nimi ja kontaktandmed.

Ootame ka küsimusi ja teemasid, mis teie piirkonna perede nõustamisel sageli esile tulevad, et saaksime neid koolituse ettevalmistamisel arvestada.

10/10/2026

☎️ Mürgistusinfoliinil oli tegus kolmas kvartal: nõustasime 1662 juhtumit (number nagu sarnaneks millelegi, kas pole?)

Juulist septembrini nõustasime infoliinil 16662 kokku 1662 juhtumit – seda on 38% rohkem kui eelmises kvartalis, mil juhtumeid oli 1207.

Kõnede arv püstitas rekordeid kahel järjestikusel kuul. Kui varasem kuurekord oli 483 kõnet 2023. aasta augustis, siis tänavu augustis nõustasime 546 kõnet. Septembris saabus juba 657 kõnet – 20% rohkem kui augustis.

Kõige sagedamini puudutasid kõned ravimeid ja kemikaale. Ravimimürgistuste tõttu nõustasime 564 juhtumit ehk 34% kõigist juhtumitest. Kemikaalimürgistusi oli 445 ehk 27%. Kokku moodustasid need kaks rühma üle poole kõigist nõustatud juhtumitest. Tahtlikke mürgistusi oli 236 ehk 14%.

Kannatanu ise helistas 560 korral ja lapsevanem 559 korral – kumbki rühm moodustas ligikaudu kolmandiku helistajatest. Tervishoiutöötajatelt saabus 394 kõnet ehk 24%. Alla aastaste laste pärast helistati 84 korral.

Ühe tunni jooksul pärast juhtunut helistati 788 korral ehk 47% juhtudest. Varajane pöördumine annab võimaluse olukorda kiiresti hinnata ning selgitada, kas piisab kodusest jälgimisest või on vaja arstiabi.

Kõnede arvu märgatavast kasvust on viimastel kuudel teatanud ka teised Põhjamaade ja Balti riikide mürgistusteabekeskused. Ühe võimaliku mõjutajana nähakse tehisintellekti üha laiemat kasutamist terviseküsimustes: mürgistusi puudutavad vastused võivad suunata inimesi mürgistusteabekeskusega konsulteerima. Selle mõju kõnede kasvule ei ole siiski veel kinnitatud.

Meie infoliinil on suurenenud just elanikkonnalt saabuvate kõnede arv. Tervishoiutöötajate kõnede arv on püsinud eelmise kvartaliga sarnane.

💚 Kõik mürgistused on ennetatavad!

06/10/2026

18 aastat Terviseameti Mürgistusteabekeskust. 18 aastat numbrit 16662. ❤️

6. oktoobril 2008 alustas tööd mürgistusinfoliin 16662. Täna oleme olemas ööpäevaringselt, 24/7, ikka siis, kui keegi on mures, vajab kiiret ja professionaalset nõu.
Aga 16662 ei ole ainult telefoninumber. Selle taga on inimesed. Inimesed, kes kuulavad, mõtlevad, otsustavad ja vahel peavad olema selgeltnägija rollis "sest teie teate". Ning inimesed, kes lähevad koolitustele, kampaaniatesse ja inimeste ette, et mürgistusi ennetada, mitte alles tagajärgedega tegeleda.

Meie töö ei piirdu Eestiga. Jagame oma kogemusi ja teadmisi rahvusvahelises mürgistuskeskuste võrgustikus, panustame uuringute ja teadmustöö kaudu valdkonna arengusse ning oleme toeks nii väiksematele kui ka alustavatele mürgistusteabekeskustele.

18 aastaga on palju muutunud. Üks asi on jäänud samaks: soov olla inimese jaoks olemas ja teha oma tööd nii hästi kui oskame.
Aitäh kõigile, kes on nende 18 aasta jooksul olnud osa 16662 loost.

Ja number 16662 tasub panna oma telefoni kirja ja jagada seda ka oma lähedastega. Võib tulla hetk, mil ühest salvestatud numbrist ja ühest õigel ajal tehtud kõnest võib olla rohkem abi, kui oskame ette kujutada. Teame, et AI suunab ka 16662 :)

01/10/2026

Laps hammustas tundmatu taime lehte? Puhastusvahend sattus silma? Sellises olukorras tekib kohe küsimus: kas see on ohtlik ja mida ma nüüd tegema pean? Enne veel kui haarad telefoni, et kutsuda kiirabi või minna erakorralise meditsiini osakonda, viska pilk peale Mürgistusteabekeskuse kodulehele, kus on olemas väga palju abistavat infot.

Mürgistusteabekeskuse kodulehel www.16662.ee saad otsida mürgistusaine nime järgi.

🔎 Näiteks võid otsingusse kirjutada „äädikhape“ või otsida nimekirjast vajalikku ainet/toodet ja vaadata, kas tegu on ohtliku kokkupuutega, kas olukord vajab sekkumist, Mürgistusteabekeskuse liinile või kiirabisse helistamist.

Otsingust leiad teavet selle kohta, kas aine võib põhjustada ohtlikku mürgistust, ning juhised, mida kohe ette võtta. Lisaks leiad kodulehelt esmaabivõtted juhuks, kui mürgine aine on alla neelatud, sattunud silma või nahale või seda on sisse hingatud.

Kui sa ei leia otsitavat ainet, pole kindel toote koostises või vajad abi konkreetse juhtumi hindamisel, helista 16662. Mürgistusinfoliin vastab ööpäev läbi. 📞

Kui inimene on teadvuseta, ei hinga või tal on raske hingata, helista kohe 112.
👉 https://www.16662.ee/inimesele/esmaabi/otsi-murgistusaine

29/09/2026

Mürgistusinfoliin sai kõne kahe patsiendi pärast (ema ja poeg), kes olid söönud samadest seentest tehtud kastet. Õhtul hilja tekkisid mõlemal iiveldus ja oksendamine. Haiglas tekkis kahtlus, et toidu hulgas võis olla valget või rohelist kärbseseent.

⏰ Miks on sümptomite tekke aeg nii tähtis? Valge ja roheline kärbseseen sisaldavad amatoksiine. Nende puhul võivad iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus alata alles 6–24 tundi pärast söömist. Hiljem võib enesetunne isegi paraneda, kuigi samal ajal võib kujuneda raske maksakahjustus.

Arst küsis, kas patsiente võiks jälgida EMOs või tuleb nad haiglasse jätta. Ravikaartide järgi vajavad kõik võimalikku amatoksiini sisaldavat seent söönud patsiendid haiglajälgimist. Sama kehtib siis, kui pärast seenesööki tekivad seedetrakti vaevused 6–24 tunni möödudes ja ohtlikku seent ei ole veel välistatud.

Valge ja rohelise kärbseseene mürgistuse käsitluse põhimõtted on samad.

🔎 Valge kärbseseen on valge kübara ja valgete eoslehekestega. Teda aetakse kõige sagedamini segi metsšampinjoniga, aga ka sirmikute ja kitsemampliga. Metsšampinjoni eoslehekesed muutuvad vananedes tumedaks, valgel kärbseseenel jäävad need valgeks.

Rohelise kärbseseene kübar võib olla rohekas või pruunikasroheline ning teda võidakse pidada rohekaks pilvikuks. Ainult kübara värvist ei piisa kummagi seene määramiseks. Mõlemal kärbseseenel on jala alusel kotjas tupp ja jala ümber rõngas. Pilvikul ei ole kumbagi. Tupp võib jääda sambla või mulla sisse peitu, mistõttu tuleb määramiseks vaadata tervet seent koos jala alusega. Kui liik pole täiesti kindel, jäta seen korjamata.

📞 Kui pärast seente söömist tekib halb enesetunne alles mitme tunni pärast, helista kohe mürgistusinfoliinile 16662. Ütle, millal ja mida söödi, millal sümptomid algasid ning kes veel sama toitu sõid. Kui inimene on raskes seisundis, helista 112.

📷 Võimalusel säilita alles seened, seenetoidu jäägid või fotod, sest need võivad aidata hiljem vajadusel seent tuvastada.

28/09/2026

Põhjamaade ja Baltikumi mürgistuseksperdid kohtusid Tallinnas 🙌

22.–24. septembril toimus Tallinnas Põhjamaade mürgistusteabekeskuste aastakonverents. Kolme päeva jooksul jagasid Islandi, Soome, Norra, Taani, Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu kolleegid oma kogemusi, tutvustasid keerulisi juhtumeid ning arutasid, millisteks uuteks trendideks ning mürgistusriskideks peame valmis olema.

Teemasid jagus seinast seina: igapäevatooted, mille ohtlikkust ei pruugi osata kahtlustada, uued opioidid ja nitaseenid, rasked uimasti- ja seenemürgistused ning tehisintellekti mõju mürgistusteabekeskuste tööle.

Ka Eesti kolleegidel oli palju jagada. Ruth Kastanje tegi ülevaate helistajate esmaabiteadmistest ning kaaliumpermanganaadiga seotud juhtumitest. Mare Oder tutvustas Eesti Mürgistusteabekeskuse töövoogu ja tegemisi. Rummu keemilise õnnetuse näitel räägiti kiirabi, haigla ja mürgistusteabekeskuse koostööst ning Terviseameti peaspetsialist Gertrud Pleksner käsitles Eesti valmisolekut keemilisteks õnnetusteks.

Põnevaid juhtumeid tutvustasid ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst Mailis Tõnisson ning sisehaiguste arst-resident Eeva Liisa Linnamägi. Oma ettekandega astus üles ka LTKH sisearst-kliiniline farmakoloog Raul Kokassaar. Juttu tuli muu hulgas kroonilistest mürgistustest ja ravimitega seotud rasketest juhtumitest.

Sellistel kohtumistel on eriti väärtuslik kuulda, millega kolleegid mujal riikides kokku puutuvad ja mida me kõik üksteise kogemustest õppida saame. Mürgistused ei tunne riigipiire ning paljud küsimused ning väljakutsed on meil kõigil ühised. Näiteks selgus, et kõnede arvu tõusu on täheldanud praktiliselt kõik mürgistuskeskused.

Samuti käisime silmaringi avardamas Tallinna Raeapteegis ning nautisime ühist õhtusööki Tallinnas üsna pilvede kõrgusel ja horisondi vaatega.

Oli suur rõõm kolleege võõrustada ja tähistada koos Eesti Mürgistusteabekeskuse 18. tegevusaastat. Aitäh kõigile sisukate ettekannete ja heade arutelude eest!💚🙂