11/09/2026
Täna juhtus meil Raheliga kirikus midagi, mis tõi ka minul pisarad välja. ❤️
Käisime täna jalutamas ja astusime sisse väikesesse, pigem turistidele mõeldud kirikusse. Süütasin küünlad oma lähedaste tervise eest ja läksime Raheliga kirikupinkidele istuma. Veetsime natuke aega oma mõtetega ning vaatasime ilusaid lakke maalitud pilte.
Ühel hetkel seisis meie kõrval noor mees ja ulatas mulle midagi, öeldes: „Palun võtke talle midagi, mida tal vaja on. Riideid või midagi muud.“
Ma ei saanud alguses üldse aru, mida ta mulle annab. Pobisesin midagi vastu. Üritasin keelduda, aga ta oli järjekindel. Sirutasin lõpuks käe välja ja vaatasin, mis ta mulle pihku oli pannud.
See oli 100 eurot!
Vaatasin seda rahatähte ja tundsin, kuidas pisarad lihtsalt tulevad. Olin nagu labidaga pähe saanud! Kui pilgu uuesti tõstsin, oli noormees juba kadunud.
Ma isegi ei tea, kas jõudsin teda korralikult tänada.🥲
Olen ammu tahtnud Rahelile rõdule pesakiike, kus ta saaks varjus rohkem värsket õhku nautida. Alati on aga raha kuhugi mujale kulunud.
Nüüd saab Rahel oma pesakiige. ❤️
Nii väga tahaksin, et see noormees kunagi seda postitust näeks ja teaks, mida tema kingitus ühele lapsele tähendas, aga ilmselt on see võimatu, sest ma ei tea isegi, millisest riigist ta pärit on.
See jääb kripeldama ...
Mõnikord lahenevad olukorrad viisil, mida me poleks osanud oodatagi ja mõnikord on inglitel lihtsalt heledad silmad. ❤️
